Saturday, July 28, 2012


Terekest!
Jutustaks teile natuke meie linnakesest. Nimi: Kiuruvesi. Asukoht: Pohjois-Savo maakond. Loetaks Ida-Soomeks, kuid kaardilt küll nii ei ütleks. Täiesti keskel. Aga neil soomlastel ju hoopis teine geograafia. Meie silmis Soome neil aga on lõunapoolne osa Soome ja põhjapoolne osa Lapimaa. Nii nad siis tekibki näiteks Kesk-Soome kuhugi imelikku kohta.
Kiuruvesi on väike linnake, kus kõrgeid maju ei ole. Enamik on ühekordsed ridaelamud või eramajad. On väiksed poed ja suured poed aga kallid on kõik poed. Kaltsukaid on palju ja need on odavad. Linnamajas on tasuta nett ning wifi ka siis kui maja suletud. Momendil nii me netis käimegi. Istume maja ees pingil rüperaal süles. Raamatukokku pole veel jõudnud. Tervisekeskus on teises linna otsas.
No ujumisega ma ei tea, mis värk siin on. Otsisime randa päris kaua. Enamikes kohtades on paadisadamad, kus ei või ujuda. Ja paate on palju, palju, palju! Lõpuks kui kohalikult küsisime, siis ta juhatas meile õige tee kätte. Vesi oli suht jahe, mõned isegi ütleks, et külm. Rand on kena. Seal on riietevahetamise koht, päästerõngas ja -paat, WC (selline öko, mis teeb värgid kompostiks).
Meie maja on selline armas 3-kordne kortermaja. Elame teisel korrussel 3-toalises korteris. Ruumi on rohkelt. Maja on üheks küljeks sisehoovile, kus paikneb mänguväljak, grillimis-tšillimismaja, pesukuivatuskoht ja loomulikult kõikjal on rattaparklad. Maja keldris on keldriboks, saun (mille kasutamise kohta kohe-kohe küsime, laupäev on saunapäev) ja pesuköök, koos majasisese kuivatuskohaga. Kõik tundub nii praktiline ja loogiline. Nagu pink maja ees, kus istuda ja juttu puhuda. Elupaiga sisustus on läbimõeldud ja baasasjad on paigas, et iga inimene ei pea ise endale maja taha nööre tirima ja naabritega pesunöörisõda pidama.
Kokkuvõtteks olen elupaigaga rahul. Eks näis, mis töö toob!
:)
Laeva ahtris

Pikk ja tuuline autosõit

Mii ja Madli tuba

Köök

Meie rand


Vaade minu aknast

Vaade köögiaknast hoovile

Hoov: mänguväljak, pesukuivatuspaik, rattahoidja, mis pole nii polulaarne, kui see, mida pildil pole

Friday, July 27, 2012

Nyyd läheb juba libedamalt. Kuigi väikeseid viperusi ikka ette tuleb nagu näiteks nyyd, kus olen Iisalmis raamatukogus aga ei saa kasutada oma arvutit ... miks ei saanud aru. Seega m6ned tähed puuduvad.
Iisalmis olen aga selleks, et isikukoodi taotleda ning tulumaksukaarti. Eriti tore, et vajan ka elamisluba aga selle hankimiseks pean päris Kuopios ära käima. See on nii pikk reis, et kohe yldse ei taha ette v6tta.
Imelik natuke elada juba suures korteris samas pole veel kellelegi t6estanud, et saan tööga hakkama.
..aga paistab, et mu jutt on nagu skisofreenikul hyplev ja m6te kaob teepeal ära.
Kirjutan kunagi hiljem...

Thursday, July 26, 2012

Hei-hopsti!

Nagu teie, mu kallid sõbrad teate, siis ma pole just suurem asi blogitaja. Aga alustada ju võib.

Nii siis me asusimegi üleeile plaanistust 3 tundi hiljem teele. Pagass oli asju pungil täis, salong inimesi. Väsimus juba alguses väga suur. Teel Tallinnasse saime teada, et meie sooduskupongid, millega saime poole laevapiletitelt alla, on ära ununenud ja järgmisel päeval halvimal juhul tuleb juurde maksta.
Aga jõudsime õnnelikult Tallinnasse südaööpaiku. Supsasin läbi ITK traumapunktist, kus Marju viskas mind ENÜ fliisi ja särgiga. Viimsis sõime Silvi sünnipäeva puhul torti ja juba kell 1 öösel magasimegi.
Soome sõidu päeva hommik algas varakult. Kella kuuest sõitsime sadama poole, seal aga ei tekkinud mingeid probleeme ja saime ilusti laevale. Laevareis oli imelühike - no vähelamt mängunurga diivanil liikus aeg väga kiiresti. Ja ei jäänud piisavalt aega, et laeva aeglase neti juures teejuhised arvutisse laadida. Nii sõitsimegi laevast välja Soomemaale ja hakkasime kuhugi - valele poole- sõitma. Tänud toredale Helsinkile, millel on ümber Kehä Ring. Sealt leidsime maantee E75, mida mööda sõitsime liiga palju põhja ja nii tuligi välja, et tegime metsiku ringi.
Jõudsime Kiuruveele natuke pärast kella 6 õhtul. Tervisekeskuses pidid olema mu korteri võtmed aga seal ei teadnud keegi midagi. Nii meil siis kuluski 2 tundi võtmete taga ajamiseks. Meile pakuti juba öömaja mujale, et hommikul edasi otsida. Kui sain lõpuks Merli Eestist kätte, kes sai Simo kätte ja siis juhatati meid võtmeteni. Uh segane ja ajas nutu küll kurku.
Kuid lõpuks jõudsime oma uude koju, käisime šoppamas ning tegime süüa.
Soomes on ilgelt kallis kõik, raha saab kohe otsa. Samas on kõik väga sõbralikud ja abivalmid. Internetti kodus veel pole.
Lehva-lehva Soomemaalt!