Jõuluvana, siit me tuleme!

Reede oli üks kiire päev. Kuidagi ei saanud rahuneda töö juures ja seega ka ei saa loota, et asjad sujuksid. Loomulikult olin viimase minutini tööl, jooksin (nagu te kõik teate, siis see tähendab kiiresti rattaga sõitmist) poodi ja siis koju. Poes tellisin takso, et me jõuaksime ikka õigeks ajaks rongijaama.
Meil Kiuruveelt ikka paar korda päevas läheb rong ja nüüd need ajad klappisid hästi. Ylivieskal ümberistumiseks 16 minutit. Suurepärane!
Aga ... aga ...  kui kiiresti-kiiresti sai asjat pakitud ja taksoga rongijaama sõidetud ja 15 min varem jõutud, siis teatati, et rong tuleb 17.13 asemel hoopis 17.56. Jääb natuke hiljaks.
Nii siis algaski meie reis pakases hilinevat rongi oodates. Muidugi mõne aja pärast teatati, et rong tuleb hoopis 18.15 ja nii see oligi. Tund aega graafikust maas. No, oli lund ja tuult ja palju külma. Aaa... peaaegu oleks unustanud! Ma olin ju unustanud rongipiletid töö juures välja printida, meil polnud ka pileteid. Siiski ned mul läpakas olid ja täitsa sobisid. Teenindaja vaatas ja ütles, et ümberistumisasjad uuritakse. Nii me siis sõitsime Ylivieska poole teadmatuses, kas saame edasi või...  Näiteks peaksime maksma hosteli toa eest, mida ei saa rongi hilinemise pärast kasutada.

Ja hostel seepärast, et meie couchsurfing host ütles meile paar päeva enne reisi koha üles. Tal lapsed haiged. Ma kirjutasin 15 uut kirja ja vaid 3 vastasid, muidugi eitavalt. Siis kirjutasin ja helistasin umbes 10 hotelli, hostelit, külalistemaja ja muid majutusi läbi. Käisin veel enamatel kodulehtedel. Kõik täis! Kui muidu oleks olnud, siis laupäeva öö oli igal pool kinni. Siiski vedas ja saime Rudolf hostelisse hirmsa rahaga 3 inimese toa 2 ööks ja kuna niipalju ei oleks kogu aja eest maksta tahtnud, siis broneerisime ülejäänud 3 ööd parema pakkumisega külalistemajas. No tore-tore!

Külmavares ja laps

Arkticimi kohvik

Pisike osa mänguläljakust

Juhuu!

Jõgi

WC

Metsa tööle!

Jahile!

Rongis olime veel, esimeses rongis ja vaid 1,5 tundi see sõit umbes kestis. Ning õnnelikult olid ka kõik ümberistumisrongid 1 tunni jagu hiljaks jäänud. Seega saadi Helsingi poole ja Rovaniemi poole. Meie koht oli vagunis 2. Arvasime ekslikult, et see on eespool aga oh ei! Hoopis üks viimastest. Nii me siis seal perroonil jooksime, kuni meile öeldi, et minge ära sisse, rong kohe hakkab sõitma. Ja siis rongis ronisime oma kohti otsima aga neid polnud, sest see rong oli vale. No suund ja reis olid õiged aga füüsiline rong oli teine, mis esialgselt plaanitud ja meil polnud seda toredat 4 inimese laua kohta, sest kõik olid võetud. Nii me siis kõndisime kogu rongi läbi, et vaba lauda leida ja leidsime! Viimasest vagunist, kuhu vaatasime.
Aga siis oli vaid ligi 4 tundi veel! Lapsed hakkasid juba väsima ja mina vajusin kohe ära. Lapsed tegid midagi muud. Veel enne Rovaniemit mängisime paar lauamängu. Olimegi kohal, kuidagi väga kiiresti. Eks ma vist ikka magasin korralikult.

Rovaniemi... pime, külm, tundmatu. Olin joonistanud rongis kaarti googlemapsi põhjal. Seal hotell, kus sissekirjutus oli ( Santa Clause) ja sealt siis Rudolf hostelisse. No aga ega see kaart nüüd nii täpne polnud. Rasked kotid, väsinud lapsed, külm tuul... Kas me ei saaks taksot võtta? Kas me ei saaks taksot võtta? Mul on külm! ... jne. Aga samas see polnud kaugel ka kui nad aru said, et me ei võta taksot, siis läks juba paremini. Tee ääres olid põnevad majad ja osadel suuretel majadel olid iga akna peal jõuluküünlakolmnurgad. Päris huvitav! Ja pikk keerdtrepp! Ja läbi tunneli sai minna. Ja siis pika käimise järel jõudsime kohta, kus oli melu. Baarid, restoranid, kohvikud, inimesi tänaval palju-palju! Tõeline ööelu! Kell oli ka muidugi juba pool 1. Aga seal ööelu keskel oli hotell, kus sissekirjutus läks sujuvalt, saime võtmed ja pidime veel omajagu maad kõndima hostelisse. Maja oli ok aga tuba minimaalne. 3 inimese tuba, ilma lisavoodita. Nägi küll välja nagu 2 inimese tuba lisavoodiga. Ja põhimõtteliselt need andsid kokku ühe suure voodi. Öö oli külm ja mina magasin küll halvasti. Hommikul kirjutasin ja küsisin tekke ja soojendust juurde. Õnneks saime lisaradiaatori. Ja miniköök oli -1 korrusel. Seal sai hommikusööki teha.

1.detsember. Lund oli Rovaniemis vähe ja kohta ka ei tundnud. Külm, hirmus külm! Seega läksime esimese asjana poodi soojemaid riideid hankima. Madlile saime lõpmata ilusa ja sobiva peokleidi ja mina sain patsikumme! Mii proovis muinasjutuprintsessikleite, kuid kahjuks olid need liiga väikesed või suured. ... Jaaa no eks me ostsime ka Madlile kindad ja Aivile kampsuni ja lihtsalt tagavaraks 2 paari kindaid. Aga see Madli kleit on nii lahe ja me oleme talle peokleiti otsinud Soome tulekust peale.
Siis läksime Artikumi. Kuna ikka tahaks kõike odavamalt saada, siis ostsime ühispileti Arktikum -Korundi -Plike. No odav see just polnud. Arktikum meile kõilile meeldis. Seal siis räägiti arktikast. Siis kulutasime metsikult raha kohvipausile. Jätkasime veel natuke näituse vaatamist ja ega midagi kodupoole, sest lapsed olid veendunud, et me olime seal terve päeva ja juba on hilja-hilja õhtul. Oli möödunud umbes 3 tundi ja kell vaid pool 5. Kuna siiski tahtsime Aiviga midagi teha, tuli plaan minna kahekesi kinno. 45 min pärast oli algamas Videvikusaaga viimane film aga Aire! Me pidime ju koos temaga kinno minema! Eks me siis ostsime Airele Tartusse järgmisele seanssile pileti ja ise läksime Rovaniemil kinno. Oli küll hea mõte! Siiski-siiski ... maksime Aire pilleti eest alla 8 euro - koos toiduga- ja meil oli 11 euro 1 inimese pilet.
Aga koju jõudes oli õhtu veel noor. Panime lapsed magama ja läksime linna. Aivi oli teinud eeltööd ja tsekkasime neid kohti. Tivolis oli bänd ja pilet 7.5, kuid koos riidehoiuga oleks olnud 9,5. Mina pidasin seda liiga kalliks. Läksime hoopis öökluppi Doris. Koht kuhu minna kui tahad veeta parimat aega! Samas teine kommentaar oli, et Soome naised on kõik lesbid: tantsivad koos terve õhtu ja siis lähevad koos koju. Siiski oli koht päris mõnus, tantsuplats väike ja muusika nibin nabin. Tantsida sai ja mitte kogu õhtu vaid Aiviga.

2. detsembri hommikul küll ärgata ei tahtnud. Eriti veel, kui laps vingub, et päkapikk pole midagi toonud. Aga kuidas need päkapikud ikka peaksid meid leidma, kui me nii palju ringi liigume! Arvatavasti on toonud koju need kommid. Ja kas suss on üldse akna peal? Igatahes tuli kella 10ks tuba üle anda. Nibin-nabin õigel ajal panime postkasti võtmed ja liikusime alla kööki sööma. Seejärel uude majutuspaikka. Maa polnud pikka aga ikkagi raske. Ning kohale jõudes nagu oli ka ette teada, ei olnud meie tuba valmis. Niis siis jätsime asjad külalistemajja ja suundusime jõe äärde jalutama. Teepeale jäi Angry Birds'i tegevuspark. Täiega lahe koht, kus lapsed paari minutiga oma kindad märjaks tegid. Hea, et need olid varukindad ja teisi kaasas polnud. Siiski oli tore ja kui väga külm hakkas läksime tagasi. Ei olnud veel tuba valmis ning läksime taas poodi. Nüüd ostsime kõigile need paksud lumekindad va Aivile. Ja tagasi jõudes oli ka tuba valmis. Väike, 3 voodit, wc koridoris, toas TV, mikrouun ja vesi ja keetja. Lisavoodi ka. Mina olin väsinud ja magasin natuke. Lapsed tegid midagi. Seejärel läksime kunsti vaatama. Lapsed jooksid selle läbi ja 10 minutiga oli kõikmvaadatud. kahtlustan, et riietumine võtis ka enam aega. Otsustasime siis ka viimase koha Plike üle vaadata. See oli lahe interaktiivne näitus metsast. Kohe muutis päeva täiuslikumaks.

Tahtsime ka hästi süüa ja leidmime Hiina restorani, mida pidasid hiinlased. Menüüd vaadates jõudis Mii küünlajala ära lõhkuda ja siis oli küll kurb tuju ja Mii jäi magama. Siiski jäime sinna ja toit oli väga hea, seda oli rohkelt. Võtsime ka kaasa. Samas nii palju ma poleks olnud Eestis unelmateski nõus olnud maksma.

Kõht täis koju. Lastele oli lubatud kelgutama minna. Aivi läks nendega kelgutama ja mina meisterdasin seda teksti. Nüüd nad on tagasi ja loevad unejuttu. Mina ikka meisterdan seda teksti.

Ja virmalisi me ikka pole näinud, kuigi Arktikumis öeldi, et iga teine öö oleks võimalik näha aga siis kui taevas on selge ja natuke on pakast. Aga nüüd sajab lund!

Ja homme tuleb reis Jõulukülla!