Friday, January 4, 2013

Tikuvõileibade tegemine on ikka megaraske töö!!!

Ja miks, võiks ju olla lahe! Mõte on küll põnev- erinevad materjalid ja siis kombineerid ja saad üllatavaid tulemusi aga reaalsus on see, et need tikud lihtsalt ei lõpe ota!

Hmm .. ja nüüd ma hakkan endas kahtlema. Ma üldiselt väga ei pööra enda õigekirjale tähelepanu ( ;)-te ju teate) ja otseloomulikult trükivigadele üldse mitte. Siiski vahel harva juhtub, ning nüüd sagedamini, et kahtlen kirjutamisel, kas tuleb pikk või ülipikk. Näiteks kas ei lõpe või ei lõppe?
Kes tahab teada, siis Keeleabi.

Igatahes teen ma tikuvõileibu enda tibutele, kes tulevad täna koju tagasi. Ärgrm solvugem ja arvakem väärasti, ma kutsun koduks kohta, kus elan. Millegitõttu ka reisil libiseb ikka lause: lähme koju!, kui tegelikult mõtlen hotelli.
Aga üldse on täna asjad olnud huvitavas tähtsuse järjekorras. Esiteks töölt tulles käisin poes, mis on loogiline aga siis koju jõudnud, esimese asjana panin üles kaunistused ja puhusin täis õhupallid. Siis panin asjad külmkappi, lugesin meili, lugesin reklaami ja siis hakkasin tegema süüa. Jipikajee tikuvõileibu. Ja nüüd need siis seisavad seal köögis ja ootavad kini ma vingumise lõpetan ja nad lõpuni teen.

Aga varsti-varsti nad tulevad! Aivit ootab suur üllatus. Ma olen tahtnud sellest juba paar nädalat postitust teha aga ei ole saanud, sest see ju rikuks Aivi üllatuse ära! Muidugi ta ei tea, et talle on üllatus. Ja praegu on ka kindel - üpris, et ta teada ei saa, sest on juba lähirongis, kus pole netti! Ha! 

No comments:

Post a Comment