Hiihtoloma

Kõik teavad, et kevadel on koolivaheaeg nädal aega. Soomlased kutsuvad seda suusavaheajaks. Lõunapool on see nädal 9 ja põhjapool nädal 10. Meil on siis nüüd, nädaä 10. Aga tegelikult hakkas lugu juba üle kuu taagasi, kui mul tekkis mõte. :) Selleat ssatast on saanud unistuste täideviimise aeg ning miks mitte minna siis koolivaheajal päikesepuhkusele. Otsisime reise aga ega need ikka taskukohased ei olnud, polnud ka tol hetkel raha. Tuli oodata palgapäeva. Egas see tulemata jäänud!
Ühel ilusal palgapäevajärgsel hommikul surfasin netis nii ja naapidi. Lõpuks sain kokku põhja: Tampere-Bremen-Girona-Frankfurt-Hahn-Skavsta-Stokholm-Helsinki. Ehk siis sihtpunktiks Lloret de Mar (Barcelona lähedal ja kuna see nägi kaunis välja, siis otsustasime Barcelonasse mitte minna).
Jube odavalt sain! Juhuuu!

Ettevalmistused
Tähtsad asjad ennekõike. Kodus käivad meil ikka reklaamlehed ja sealt sai lugeda, et Maksimagasiinis on allahindlus kohvritele ja see on tore, sest meil oli ju ainult üks õiges mõõdus cabbin baggage ja nüüd on kõigil neljal! Mii sai nunnu roosa kohvri. Tähtsaid assju oli veel. Kõik said armsa uue hambaharja ning ostsime ka küünelakke. Miks? Eks ikka varbaküünte värvimiseks, me läheme ju päikesereisile!

Laupäev, 2.3
Pakkimine, pesemine. Takso ja rong. Kiuruvesi-Iisalmi rong läke 15.42 ja oli nii pungil täis, et istusime oma kottidel ja Aivi ja Mii ei mahtunud üldse vagunisse. Aga pole hullu, see vaid paarkümmend minutit. Järgmine rong Iisalmi-Pieksämäki oli juba InterCity ja me esimest korda proovisime, siis reisida lastevagunis lastega. Soovitan soojalt seda mitte järgi proovida. Hirmus lärmakas vagun ja lapsed kogu aeg jooksevad. Aga no 2 tundi kannatab ju ära. Siiski Pieksämäki-Tampere samuti InterCity ning sama vagun, samad kohad. Veel veidike üle 2 tunni. Aivi läks lastega kohe alguses restoranivagunisse, sest meil nagu traditsiooniks kujunenud juua rongis kakaod. Nii nad siis said oma kakaod. Ja ega palju aega läinudki kui olime juba kohal. Tapmeres. Meie puhkuse esimene peatus.
Aivil oli Couchsurfing host Hervantas, mis on u 8 km Tampere keskusest. Sinna nad said ilusti bussiga 23. Ja bussipeatus rongijaama lähedal. Minu ja Madli host aga oli ülikooli lähedal kesklinnas vaid natuke üle kilomeetri kõndimist. Lumetormis! Ratastega kohvrid tomimas kui sahad ja jätmas 10 cm sügavusi radasid. Jube raske ja natuke eksitav. Tegimegi väikese ringi aga pole hullu lõpuks jõudsime kohale. Meie host on Aleksi, kes käis umbes 4 aastat tagasi Eestis ning siis majutasin mina teda. Sai natuke juttu puhutud ja egas öö oligi käes.

Pühapäev, 3.3
Hommikul nagu ikka ärkan liiga vara ja siis sai ENÜ asju aetud. Tavaline -  kui töö ei tapa, siis saab vabatahtlikku tööd teha. Väike hommikusöök ja minek linna. Väljas 12 kraadi külma, no ma ei saa aru. Samas me ju päikesereisil ja kui on talv ja päike, siis on külm. Aga kena päev oli ja jalutasime vaid. Plaanis Särkänniemi. Suvel küll nii palu seal enam taha aga praegu planetaarium, delfiinid, akvaarium ja kunstinäitus. Jõudsime Aivist ja Miist ennem ja käisime oma hostiga esimesel planetaariumi etendusel. See oli tähtedest. Paneb ikka mõtlema. Me teame kaugetes paikadest juba nii palju, meie galaktikast ja isegi teistest galaktikatest. Tähdede sünnist ja surmast. Samas meile nähtav taevas on aegunud info, aastaid-miljoneid aastaid vana info. Isegi kõige lähem täht Päikesele Alpha Centauri on 4,5 valgusaasta kaugusel. No see selleks.
Peale planetaariumi läksime torni. See oli 120m ja tormi pea keerles 1 ring tunnis. Lahe vaade kümnunud järvele, kus inimesed kõndisid, suusatasid, uisutasid ja lohetasid. Lahe! Ja mis sa kostad, kas need pole mitte Mii ja Aivi ja nende host! Hiihii nukukesed! Lähe alla neile vastu. No Miile õpetasime, et ta on 4 astane ja ei pea maksma. Siiski lepatriinu sõit maksis talle see eest 4 eurot. Õnneks minu hosti sõber töötab seal ja meil on 4 tasuta 1 atraktsiooni piletit. Asjad sujuvad.
Käisime järgmisena delfiinišõud vaatamas. Nii suured on tegelikult delfiinid! Ja kiired ja vanad. Seal oli 5 delfiini kõige vanen 35 aastat vana ja noorim 16 aastat vana. Loe lisa. Lahe oli ja saime ka teada neist nii palju. Üldteatud asu, et nad on imetajad ja muudki, et saba liikumise järgi saab teha vahet, kas on kala või imetaja. Kala saba liigub parem-vasak, imetajal üles-alla. Ning, et nad mängivad hammustades ja keegi ei ole teinud uurimust, kui vanaks delfiinid elavad. Vot nii.
Siis vaatasime akvaariumis kalu, käisime veel planetaariumis ja veel delfiinišõud vaatamas - kusjuures oli erinev. Seejärgi oli plaan minna jäätist sööma.
Aga sattusime mööda kõndima keskraamatukogus, kus pidavat olema Muumimuuseum aga se oli kolinud. Telefoninett ütles, et on lastepühapäev ja saaksime odavalt sisse. Seal ka meisterdamine. Läksimegi. See oligi selline Muumipiltide näitus ja seal sai teha laevu. Lapsed siis meisterdasid. Aga need uhked laevad said kingitud töötajatele, sest meil ju homme lennureis.
Siis oli aeg suunduda "kodu" poole. Tegin õhtuks apelsiniliha. Madli vaatas telerit ja jäi magama.
Aga ta vaatas kergejõustiku sisemeistrivõistlusi ja meie siis ALeksiga jäime seda vaatama. Päris huvitav oli. Naiste 60 m jooksufinaali seis 7.10, 7.10, 7.11, 7,12. Juhuu. Teivashüppes ületas üks prantslane kõik kõrgused esimesel katsel 6,01 kõrguse ületas ainukesena ja sai valida järgmise kõrguse. Selleks siis 6, 07. Ületas selle ja rõõm oli suur aga kohtunik näitas punast lippu. Latt oli vabisenud, alla ei kukkunud aga oli hüpanud väheke ülespoole posti peale. Nii oli üks pool õiges kohas ja teine latipool posti peal. Latt ebatasaselt ning hüpe ei lugenud. Metsik pettumus mehele. Ja ega seal oli veelgi toredaid ja ebatavalisi seiku.
Aga uni tuli! Head ööd!