Sunday, June 23, 2013

Minu ja sõbra Tunturi seiklused

Kuidas sõprus algas

Pole kaua kirjutanud aga ärgem pangem pahaks! Räägiks nüüd teile oma sõbrast Tunturist. Sain temaga tuttavaks natuke üle kuu aja tagasi maikuu 18. päeval. Meeldima hakkas ta mulle kohe, kuid natuke kahtleval pilgul ma teda vaatasin. Siiski väike tiir hoovi peal ja lõime käed härra poemüüjaga.
No egas siis kohe koju jõudes pidi minema proovima. Vaene Aivi oma tubli linnakruiiseriga püsis vapralt kannul. Käisime Kiuruveel lähistel erinevates paikades. Nagu Ponginperäs, mis on umbes 10 km Kiuruveelt.
Ponginperä 19.5.2013
Siis ma käisin erinevatel ringidel Kiuruvee lähistel nagu Kiuruvesi-Niemiskülä-Rapakkojoki-Ponginperä-Kiuruvesi (~35km) või Kiuruvesi-Heinäkykä-Runni-Kiuruvesi (~45 km) või Kiuruvesi-Herukkamäki-Ohenmäki-Korpijoki-Aittojärvi-Kiuruvesi (~50 km). Väga ilusad kohad. Esimesel retkel Rapakkojoen kandis nägin tetre ja jänest. Runnis on Spa-tüüpi puhkekeskus roheluses lookleva jõe orus. Herukkamäki on kõrge, tõusu päikeseloojangusse oli hingematvalt pikalt. Samas allasõitu 50 km/h jätkus vaid sekunditeks. Väsitav ring oli.
Siis nende retkede ette mahtus üks pühapäev, kus käisime lastega ratastega sõitmas ja avastasime, et on mingi ühissõit turuplatsilt minemas. Nii me siis liitusime, saime võtmehoidjad LED-tulega ja peatuspaigas küpsist, morssi. Ilus päikeseline pühapäev. Kolmapäeval kohvikupidaja töö juures viitas Kiuruvee kohalikule lehele, kus üritust oli kajastatud. Olime Miiga jäänud lõiku kaunistava foto peale.
Helluntapäivä 19.5.2013, Kiuruvesi ajaleht 23.5.2015
Juhuuu! Nivan kooli staadionil.
 Egas sõber Tunturi on ka igapäevakaaslane, kellega hommikul tööle ja õhtul tagasi. Pidupäeval tsirkusessegi. 
Rattad lukku. 27.5.2013



Egas sõber Tunduri tõi teistelegi rõõmu, sest minu vana ratta sai endale Madli ja Madli vana ratta sai endale Mii. Nii me olimegi üle saanud probleemist, et vaene Miike lihtsalt ei saa nii kiiresti sõita, sest ratas on mõeldud sõitma hakkajatele, mitte kogenud ratturitele nagi Miike. Nüüd oli ka Miil arvestatav sõidumasin.




Siis sai taas käidud lemmikgrillkohas Koskenjoel lõket nautimas ja õhtupoolikut veetmas.
Koskenjoki, puhkepaik 29.5.2013

Mii hops ja käed puhtad!
Ja ongi juba juuni käes! 1. juuni traditsiooniline lastekaitsepäev Eestis, kuidagi kujunenud ka kleidi kandmise päevaks. 2013 aga Madlikese 2. kooliaasta lõpupidustus Kiuruvee kirikus. Tähtsad sündmused Soomes ikka peetakse kirikus. Kogu algkool oli seal koos. Jagati stipendiume tublidele ja aktiivsetele, sportijatele ja muuskikutele, kes on oma tegevusega innustanud ka teisi. Lisaks kuulutati välja Hymypoika ja Hymytyttö ehk siis tüdruk ja pois kuuendike seast kes on oma õpiedukuse ja sõbralikkusega saanud 5. ja 6. klasside õpilastelt ja õpetajatelt hääled olemaks aasta õpilased. Siis andis kirikuõpetaja oma õnnistuse kõikidele 6. klassi lõpetanutele nende teel uued õppeastmes, uues koolis, kus nad ei ole enam vanimad vaid on noorimad. Kuuendikud laulsid oma kirjutatud hüvastijätulaulu.
Olen uhke oma koolilapse üle, kes sai hinnatud Soome lastega samade kriteeriumite järgi soomekeele lugemises ja kirjutamises keskmiseks ning eneseväljenduses heaks. Eriti tubli, 5+ peast arvutamises.
1.6.2013 Madlike
Ja siis ... suvi on alanud ... ujuma!
Pappilan rand 1.6.2013
Kui üldiselt lapsed käivad emmede ja tädide kapis riideid pätsamas. Siis meil, sel päikeselisel lastekaitsepäeval ja kleidikandmispäeval, käis täidi Aivi hoopis Madli kapis luusimas ja leidiski sobiva kleidi!


Heh! Mul pole õngegi kaasas...
Koskenjoki, 5.6.2013 KALA PÜÜDA!
Juba tulidki Miki ja Marten Eestist Aivit, Miid kolima ja Madlit suvevaheajaks vanaemade juurde viima. Käisime lemmikkohas Koskenjoel grillimas, frisbee't, sulgpalli mängimas ja kala püüdmas.

Mii tahtis kala püüda!!! Aga Mihkel tšillida.

KALA PÜÜDA! Õnge pole kaasas. Aga siis ma olen kurb, lubasid ju minuga kala püüda. Egas siis midagi, kes tunneb Mikit see teab... Läks siis autosse ja leidis konksu, särgiservast sai niitiki harutada ja maas vedeles oks. Miki on mihkel sellistele asjadele. Söödaks hõbepaberijupp. Lähe siis kala püüdma! Oh seda õnne! Issiga kala püüdma! Esimest korda!

Mina tahtsin üle jõe minna. Madli oli mures. "...Ühed püüavad kala mingi oksaga ja emme läheb üle jõe... ja ... mina kukkusin libedal kivil" ... Tasa! Kala peab vaikuses püüdma!

Egas ma julgenudki üle jõe minna. Aga kalamehed olid võidukad!




Selline rahulik suvine kolmapäevaõhtu.
Koskenjoki, 5.6.2013 kell 21:30













No comments:

Post a Comment